Õppeasutus: Jakob Westholmi Gümnaasium

Meeskond: Hele-Mai Vettik

Stsenaarium: Film räägib emast ja pojast, kelle pereliige Liia (tütar) suri 1,5 aastat tagasi. Ema ja poeg pole sellest üle saanud. Poega on tema õe surm halvasti mõjutanud, ta on depressioonis. Ema elab leina teisiti läbi. Ta on sellest nii traumeeritud, et ta on täiesti endasse sulgunud ja ei näe enam milleski positiivseid külgi. Poeg aga üritab olukorda parandada rääkides Liiast, et see ei oleks nende jaoks enam nii tabuu teema. Ema reageerib sellele väga halvustavalt. Poeg näeb unes isegi Liiat ütlemas, et ta lepiks emaga ära. Ta aina üritab, aga üksi ei suuda ta seda olukorda muuta. Appi tuleb aga Liia vaim, kes paneb ema arvama, et poeg üritab endalt elu võtta ning alles siis saab ema aru, kui tähtis talle tema poeg on. Ema näeb ka ise Liiat. ta saab südamesse rahu. Liia saab ka nüüd rahus taevasse minna sest ema ja poja suhted on taastatud.